EENeti joonistusvõistlused:
2016 | 2015 | 2014
2013 | 2012 | 2011 | 2010
2009 | 2008 | 2007 | 2006
2005 | 2004 | 2003 | 2002
Graafikaprogrammid
Muud: 2009 video
2009 plakat 2008 foto

Kontakt: EENet
Raekoja plats 14 Tartu 51004
Tel: 730 2110
eenet@eenet.ee
www.eenet.ee

2010 joonistusvõistluse teemadest

Elurikkus luubi all

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, oma erinevate liikide, geenide, elupaikade ja kooslustega.

Et ellu jääda, vajab inimene mitte ainult taimi ja loomi, vaid kogu ümbritsevat loodust tervikuna, näiteks ka lugematuid mikroorganisme. Kahjuks on inimese enda tegevus elurikkust kahandanud.

Rahvusvaheline elurikkuse aasta 2010 aitab meil mõista elurikkuse tähtsust, märgata mitmekesisuse vähenemisega seotud ohte.

Mida Sa näed, kui uurid elurikkust? Mida tähendab elurikkus Sinu jaoks? Meie kõigi jaoks?

  • Elurikkusest: www.olemekoikseotud.eu
  • Emakese Maa lapsed

    Looduses ei tule ükski liik toime ilma teiste abita. Me kõik – bakterist inimeseni – oleme omavahel seotud ja võime end nimetada Emakese Maa lasteks.

    Elu Maal (biosfäär ja selle mitmekesisus) on seotud planeedi teiste varudega. Seepärast tuleb meil hoida ka oma atmosfääri, hüdrosfääri ja geosfääri - et oleks õhku hingamiseks, vett joomiseks ja toitu kasvamiseks.

    Kliimamuutuste haardes

    Kliima on alati olnud pidevas muutumises – jääaegadest on igaüks kuulnud. Harva on muutused toimunud aga nii kiiresti nagu praegu.

    Uued olud mõjutavad eriti rängalt kooslusi, mida inimtegevus on juba enne nõrgestanud. Muutuvad liikide levialad ja elutsüklid, väheneb elurikkus.

    Kuni teadlased vaidlevad kliimamuutuste täpsete põhjuste üle, saame meie ise vähendada oma tegevuse mõju kliimale, õppida kohanema muutuva temperatuuri, kerkiva meretaseme ja tugevamate tormidega.

  • Vikipeedia kliimamuutustest
  • Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni koduleht kliimamuutuste ning elurikkuse seostest (ingl. k.)
  • "Elu puu"

    Elu ja elurikkuse arengu mootoriks on evolutsioon.

    Eri liikide põlvnemist kujutatakse sageli nn "elu puuna", mille jämedamad oksad vastavad tervetele organismirühmadele ning kõige peenemad oksaharud kujutavad üksikuid liike.

    Evolutsioonipuul on kolm peamist haru: bakterid, arhed ja päristuumsed. Viimaste hulka kuuluvad ka hulkraksed loomad, sh. keelikloomad, kelle hulka omakorda kuuluvad selgroogsed, siis imetajad, siis primaadid ning vaid üks imepeenike oksaraag, üks miljonitest omasugustest, vastab liigile Homo sapiens – mõtlev inimene.

    Tõelise "elu puu" väljaselgitamisel on veel palju tööd teha. Tänapäeval on selles tähtsaimaks vahendiks geneetika, aga palju abi on ka fossiilidest.

  • Elu puu veebiprojekt (ingl. k.)
  • 100 aastat looduse kaitsel

    Tänavu tähistame 100 aasta möödumist Eesti ja Baltimaade esimese looduskaitseala loomisest: Vaika linnusaared praeguse Vilsandi rahvuspargi territooriumil võeti kaitse alla 14. augustil 1910.

    Eestis on praegu ligi 1000 kaitseala, lisandub ohustatud liikide ja üksikobjektide kaitse. Võrreldes paljude teiste riikidega on Eesti loodus seetõttu hästi säilinud.

    Looduse ja elurikkuse kaitsmiseks ei piisa ainult seadustest ja ametnikest, vaja on meie kõigi abi. Hoides kokku vett ja energiat, tekitades vähem prügi ning eelistades tooteid ja materjale, mida valmistatakse meie lähiümbruses, saab igaüks kaasa aidata elurikkuse säilimisele.

  • Keskkonnaameti koduleht looduskaitsest
  • Öö loodusmuuseumis

    Taimeherbaariumid, loomatopised ja putukakogud, kivimid ja kivistised – lausa miljonid säilikud ootavad meid loodusmuuseumites. Nii talletavad ja tutvustavad loodusmuuseumid elurikkust.

    Need kogud, millest vaid väikest osa näeme avalikes väljapanekutes, on väärt allikas paljudele teadlastele ja looduskaitsjatele. Kõigist kirjeldatud liikidest säilitab loodusmuuseum tüüpeksemplare, mis on abiks liikide määramisel. Varasemaid säilikuid uurides saab teada, kuidas on arenenud meie loodus sadade või koguni miljonite aastate kestel. Muidugi tuleb muuseumikogusid pidevalt täiendada, et tulevasedki põlved saaksid looduses toimuvaid muudatusi uurida ja hinnata.

    Kui Eestis toimuvad muuseumiööd, on külaliste jaoks lahti ka põnevate kogudega loodusmuuseumite uksed:

  • Eesti Loodusmuuseum
  • Tartu Ülikooli Loodusmuuseum
  • Ürgmere elukas

    Sadu miljoneid aastaid tagasi, kui Eestimaad kattis troopiline meri, elas siin palju veidraid elukaid – mudas sibasid lülilised trilobiidid, merepõhjale kinnitusid korallid ning taimi meenutavad okasnahksed ja sammalloomad, merekarpide asemel elutsesid käsijalgsed, vees ujusid hiiglaslikud lubikojaga peajalgsed ning ujumisharjutusi tegid algelised kalad.

    Kauge mineviku eluvorme tunneme tänu kivististele ehk fossiilidele, mis kõnelevad evolutsioonist, elurikkuse õitsenguaegadest, kuid ka Maa ajaloos juhtunud suurtest katastroofidest.

    Kivististena säilinud ja praeguseks avastatud on siiski vaid osa kunagisest elurikkusest. Seetõttu jääb kivististe uurijate (paleontoloogide) töös alati ruumi oletustele ja kujutlusvõimele.

  • Ülevaade Eesti fossiilidest
  • Kadusid elupaigad, kadusid liigid

    Miks ei ole Lääne-Euroopas enam ammu hunte ja karusid? Sest neil ei ole seal enam elamisruumi...

    Samamoodi kaovad maailmas paljudele liikidele sobivad elukeskkonnad.

    Inimese kahjulik mõju planeedi Maa elurikkusele on vaat et kõige selgemalt näha looduslike koosluste ja elupaikade hävitamises. Nii ei kao kusagilt ainult üksik looma- või taimeliik, vaid terve kooslus korraga ja palju kiiremini, kui kliimamuutuste puhul.

    Kõige enam toovad looduslikele elupaikadele kahju põllumajandus ja kalandus, aga ka linnade ja teede ehitus. Kus peaks karu elama, kui metsa enam ei ole?

    Oma liik ja võõras liik

    Mingi paiga elurikkust võivad ohustada nn. võõrliigid, mis on levinud oma looduslikust elukohast palju kaugemale ja tõrjuvad uues kohas välja seal varem elanud liigid. Tihti on võõrliigid uude asukohta sattunud inimese abiga: näiteks tegid Austraalias palju pahandust sinna viidud koerad ja küülikud.

    Eestiski valmistavad muret mitmed tugevad võõrliigid. Näiteks ameerika naarits e mink on välja tõrjumas kohalikku euroopa naaritsat, arvukad kährikkoerad hävitavad maapinnal pesitsevaid linde jne.

  • Keskkonnaministeeriumi koduleht Eesti võõrliikidest

  • Olle Hints (TTÜ Geoloogia Instituut), Anne Märdimäe (EENet), 26.08.2010